No products in the cart.
Kui tekib vajadus tõelise viikingisõdalase moodi välja näha, siis abi on lähemal kui arvata oskad. Sul on võimalus kasutada meie varustuseladu ja panna endale kohapeal kokku just selline kostüüm, mis sulle meeldib või valida juba olemasolevatest lahendustest endale sobiv. Vaata alt poolt, milliseid asju suudame sulle pakkuda.
Viikingi-varustust ja muud nänni saad endale osta meie peagi avanevast e-poest. Seniks aga saad meiega ostuküsimustest ühendust võtta meilitsi.
Anno Domini 1200, ehk aeg mil Eesti aladel toimus ristisõda ja täpselt sellised nägid välja Eestimaa valitsejate professionaalsed sõjamehed e. sõjasulased.
Kuvand murumütsiga talumehest, kes puidust hanguga lahingusse läks on müüt – meie sõdalane oli kristliku Euroopaga samal tasemel.
Ristisõdija, kes tuli Eesti alasid tule ja mõõgaga kristliku Euroopaga ühendama ja tõi meile täiesti uue termini – vallutussõda.
Hobune palus, et tema sellest tehingust välja jäetaks, ning me austame tema soovi.
Tõeline viikingikuningas, kes rüüstas ja röövis ning keda kartsid rannikuäärsed asulad nii lähedal kui ka kaugel.
Just täpselt selline nägi välja aadlik viikingiajal (800 – 1000.pKr) ning nad eksisteerisid ja elasid ka meie rannikutel.
Olgugi, et kaitserüü pidas kinni nii löögid kui ka lõiked, oli esmaseks kaitseks sõdalasel alati kilp.
Kallis, kuid väga efektiivne kaitserüü, mida sai lubada endale ainult jõukas sõdalane.
Pea oli ka muinasajal inimese kalleim vara ning kiivrit kandsid pea kõik professionaalsed sõdalased.
Kuna raud oli kallis, leidsid paljud sõjamehed kindlustunnet vahaga kõvendatud käe ja jalakaitsmetest.
Täpselt nagu tänapäeval meeldis ka muinasajal inimestele hea ja moekas välja näha ning riietega oma staatust näidata.
Paljaste kätega või mõttejõuga on raske lahingus vastast vigastada, seetõttu oli igal sõjamehel olemas ka korralik sõjariist.