PILGUHEIT ESIVANEMATE ELLU

Loeng koos viikingitega: Pilguheit esivanemate ellu

Interaktiivne loeng viikngi- ja hilisrauaajast, mille käigus tutvustatakse üht meie ajaloo põnevaimatest perioodidest. Kuulajaile avaneb võimalus nii omandada antud perioodi kohta käivaid uusimaid ajaloo- ja arheoloogiateadmisi kui ka uudistada arheoloogilistel leidudel põhinevat riietust ja varustust. Samuti viivad ettekande pidajad läbi täiskontaktse mõõgavõitluse demonstratsiooni, mis annab jälgijaile hea pildi, milline võis välja näha omaaegne mõõduvõtt sõjameeste vahel.

Köidab kõigi laste tähelepanu

Huvitav ja hariv

Kõikjal Eestis

Nii viikingi- kui ka hilisrauaja näol on kindlasti tegu meie ajaloo kõige huvitavamate ja enimromantiseeritumate ajajärkudega. Viikingiajal läbis Eesti alasid tiheda liiklusega kaubatee “Auterveger” ehk “Idatee”, mille tulemusena leiame veel tänapäevalgi maa seest nii lääne-Euroopa, kui ka Araabiamaade hõbeesemeid ja münte. Kõigile tuntud viikingite kauba, avastus ja rüüsteretkedest võtavad osa ka Eesti sõjamehed, kellest edukaimad saavad lõpuks lausa bütsantsi keisri ihukaitseväelasteks.  Võimalik, et just sellise eduka kauplemise ja suure rikkuse tulemusena on kogu ala jaotunud väikesteks kuningriigikesteks, millest igalüht oma isand eraldi linnusest valitseb. Järsult suureneb ka rauatootmise hulk, ning antud metallist saab kohalike jaoks kiiresti üks olulisemaid ekspordiartikleid. Kuid vaikselt saab viikingite ajastu läbi, idasuunaline kaubandus kuivab kokku, Skandinaavia aladel tekivad ühtsed kuningriigid ja ka Eesti aladel hakkavad toimuma suured muutused.

 

Eesti muinasaja viimase perioodi – hilisrauaaja jooksul hakkavad välja kujunema Lääne-Euroopas juba ammu levinud feodaalsuhted, mille käigus toimub pidev võimuvõitlus, kuna suuremad valitsejad üritavad oma mõjuala pidevalt laiendada ning väiksemad oma varasemaid õigusi säilitada. Tekkimas on võimukeskused- ja alad, mida tunneme Henriku Liivimaa Kroonikast. Peamine kaubandus on nüüd pigem läänesuunaline, eestlased on saanud osaks üle-Läänemerelisest kaubandusvõrgust. Suuri kasumeid teenitakse Vana Vene kaubalinnade nagu Novgorod ja Pihkva ning lääne kaubanduspunktide, nagu Visby kaupade vahendamisega ja mööduvatelt kaupmeestelt tollide nõudmisega.

 

Kuigi mujal Euroopas lõppes viikingiks käimise traditsioon juba ammu, käivad eestlased ja ka teised ümbruskonna elanikud ikka veel nii mööda maad kui ka meritsi nii üksteist, kui ka Lääne-Euroopa rahvaid rüüstamas ja röövimas, tõmmates sellega omale aina rikastuvate Saksa kaubalinnade pahameele. Kaheteistkümnenda sajandi lõpukümnenditeks on Baltikumi näol tegu ainsa veel ristiusutamata alaga kogu Euroopas. Kuigi kristlikud – eriti õigeusu – misjonärid on kohalikel aladel juba aastaid tööd teinud on nende edu olnud väike. Nii suurem osa kuningaid kui ka lihtrahvast ei ole  end ristida lasknud ja on ikka veel põlisusku.

 

Soodne asukoht kaubateedel, pidevate rüüsteretkede tulemusena tekkinud kurikuulsus ja misjonäride ebaedu ristiusu levitamisel, need olid tegurid, mis tõid Eesti alad nii Katoliku kiriku, kui ka teiste mõjukate jõudude tähelepanu alla ja vallandasid viimaks 13. Sajandi alguses aset leidnud ristisõjad.


Saadaval nii pooleteisetunnise põhjalikuma loenguna, kui ka 30-45 minutilse kokkuvõtliku ettekandena, mis keskendub peamiselt olulisimatele sündmustele, ainelisele kultuurile ja sõjandusele. Ettekannet on võimalik läbi viia nii klassikaupa, kui ka tervele koolile! Sobib: ~5-12 klass

Pika esinemiskogemusega esitleja

Treenitud ja osavad võitlejad

Autentne varustus ja rekvisiidid.

Pakett on koostatud koostöös Tartu Ülikooli ajaloo instituudiga.

PAKETI HIND ON

300€

Soovid köita kõigi laste tähelepanu ja seeläbi parandada nende ajalooteadmisi?

Anna meile sellest märku!