EESTI VARAJANE KESKAEG – RÜÜTLID JA TALUPOJAD

Loeng koos viikingitega: EESTI VARAJANE KESKAEG - RÜÜTLID JA TALUPOJAD

Põnev loeng Eesti keskaja algusest kuni Jüriöö ülestõusuni. Kuulajaile avaneb võimalus nii omandada antud perioodi kohta käivaid uusimaid ajaloo- ja arheoloogiateadmisi kui ka uudistada arheoloogilistel leidudel põhinevat riietust ja varustust. Samuti viivad ettekande pidajad läbi täiskontaktse mõõgavõitluse demonstratsiooni, mis annab jälgijaile hea pildi, milline võis välja näha omaaegne mõõduvõtt tõeliste rüütlite vahel.

Köidab kõigi laste tähelepanu

Huvitav ja hariv

Kõikjal Eestis

Aastaks 1127 oli kogu Eesti ala viimaks ristisõdijate poolt vallutatud, kuid sellegipoolest tuli järgnevate aastakümnete jooksul maha suruda mitmeid ülestõuse ja mässusid. Nii tõusid pärast Mõõgavendade Ordule katastroofiliseks osutunud Saule lahingut üles saarlased ja suutsid oma vabadust hoida lausa viie järgneva aasta jooksul. Pidevalt peeti sõdu teiste ümbruskonnas asuvate, veel allutamata rahvaste –  eriti venelaste ja leedulaste vastu, kusjuures sõjajõududesse värvati ka kohalikke. Olles ristisõja ajal andnud vasallivande, esines Eestis ka palju kohalikust soost aadlikke, kes siiski aja jooksul saksastusid ja ülejäänud põlisrahvast irdusid.

Eesti alad olid jaotatud eraldi kohalike valitsejate vahel. Põhja-Eestis Taani kuninga maad, Pärnumaal ja lõunas Ordu valdused, Tartumaal Tartu Piiskopkond ning Läänemaal ja Saartel Saare-Lääne piiskopkond, kusjuures viimased kaks allusid veel eraldi Riia peapiiskopile. Lisaks võitlusele uskumatute ja võõrastega, veetsid need väiksed valitsejad palju aega ka omavahelisele jagelemisele ja sõdimisele. Eriti tõsiseks kujunes Ordu ja Riia piiskopi vaheline vastasseis, mille käigus ei kohkutud tagasi ka liitude sõlmimisest võõraste- näiteks leedulastega..

Teineteisest täiest erinev elu oli linnakodanikel, vasallidel ja neile alluvatel talupoegadel. Mitmed Eesti linnad kuulusid ka mõjukasse Hansa liitu, ning nende kodanikud teenisid läbi elava kaubavahetuse Pihkva ja Novgorogiga suuri kasumeid. Linnadest väljaspool elasid vasallid ja kohalikku päritolu talupojad, kelle maksud ja koormised uue võimu all tunduvalt suurenenud olid. Ristiusustatud oli põlisrahvas vaid ametlikult, ning enamikes kohtades levis kristluse ja varasemate usundite segu, mida vallutajatel lõplikult välja juurida ei õnnestunudki.

Rääkides Eesti keskajast ei saa mööda vaadata Jüriöö ülestõusust. Pole kindel, kas tegu oli pigem talupoegade omaalgatusliku mässuga, mille eesmärgiks võis olla  maksude vähendamine ja isiklike õiguste-vabaduste suurendamine või Põhja-Eesti kohalikust soost ülikute organiseeritud suurema ettevõtmisega, mis pidi neile tagama suuremad õigused ja vabadused.

Esialgsest edust hoolimata suudeti ülestõusnud pärast mitmeid lahinguid siiski maha suruda, kusjuures võidu saavutamiseks pidid sakslased võtma appi ka kavaluse, mõrvates mässajate juhid otse läbirääkimiste laua taga. Jüriöö ülestõusu lõpp tõi endaga kaasa mitmeid muutusi nii kohalikus poliitikas, kui ka põlisrahva elus.


Saadaval nii pooleteisetunnise põhjalikuma loenguna, kui ka 30-45 minutilse kokkuvõtliku ettekandena, mis keskendub peamiselt olulisimatele sündmustele, ainelisele kultuurile ja sõjandusele. Ettekannet on võimalik läbi viia nii klassikaupa, kui ka tervele koolile! Sobib: ~5-12 klass

Pika esinemiskogemusega esitleja

Treenitud ja osavad võitlejad

Autentne varustus ja rekvisiidid.

Pakett on koostatud koostöös Tartu Ülikooli ajaloo instituudiga.

PAKETI HIND ON

300€

Soovid köita kõigi laste tähelepanu ja seeläbi parandada nende ajalooteadmisi?

Anna meile sellest märku!